Jõgeva Kunstikool

03.märtsil 2010 oli kunstikoolis külas Jõgeva linnapea Kalmer Lain

Jõgeva linnapea, Kalmer Lain, osales 03.märtsil 2010 Jõgeva Kunstikooli tegevuses nii õppuri kui ka modellina. Samal ajal vestles ta ka õppuritega, jagades neile omapoolseid elutõdesi, mida ta oma poliitikukarjääris oluliseks on pidanud. Kunstikooli õppurite seas tekitas "uue õppuri" tulek seejuures isegi nii suurt elevust, et õpetajatel ei olnud võimalik isegi tundi korralikult alustada enne, kui härra linnapea õppurina kohale oli jõudnud.

Tegemist oli pilootsündmusega kunstikoolis planeeritud pikaajalisest projektist: Poliitiline kunst. Täpsemalt saab sellest projektist lugeda siit samast kunstikooli kodulehelt.

Edaspidi planeeritakse kunstikoolis poliitilist kunsti teha vähemalt kord aastas, kusagil sõbrapäeva paiku. Seejuures on kunstikoolis aastaringselt oodatud poliitikutest sõbrad, kes hindavad koos veedetud kunstiga täidetud hetki.

Et nende hetkede leidmine poliitiku töös aga sugugi kerge pole, tingis ka selle, et härra linnapeagi pidi tõsist vaeva nägema, et oma tihedas töögraafikus kunstikooli jaoks piisavalt aega leida.

Kui aga Kalmer Lain siis lõpuks kunstikooli kohale jõudis, olid tunnid ajaliselt juba alanud. Ainus mis tõelisest tunni algusest puudu oli, oli välja kuulutatud „uue õpilase“ ilmumine. Ärevus oli küll suur, kuid vaatamata sellel oldi nõus vaikselt istuma ja ootama, kuni õppetööga liitub ka härra linnapea.

Kohe alguses sai selgeks, et härra linnapea niisama tühja juttu ajama ei hakka. Töökitli selga pannud, asus ta kohe õpetaja Elita juhendamisel savist voolimisülesannet täitma.

Kui savist voolimine valmis, mindi järgmisse tundi.

Järgmine tund oli joonistamine. Selles tunnis õpetas õpetaja Ene Luik-Mudist härra linnapeale, kuidas kangaid joonistada. Selleks tuli õppida pisut kompositsiooni põhimõtteid, mille lisandusid vaatamisoskuse harjutamine ja pliiatsi käsitlemine.

Et kunstikoolis tulemuslik õppimine on aga raske ja pingutustnõudev, oli ka linnapea lõpuks väsinud. Just seepärast paluti tal järgmises tunnis modellina ülesse astuda. Tegusale inimesele liikumatult paigal püsida pole aga sugugi kerge. Ja ega see polnud ka tõsiseks eesmärgiks. Pigem said õpilased nüüd küsida ja kuulda seda, mida härra linnapea loomingust arvab ja kuidas tema arust poliitikutöö ja kunst omavahel seotud on.

Kõigele krooniks saabus aga kunstikooli teadmine, et härra linnapea mõistab, kui tõsine ja tähtis töö see kunsti õppimine, tulevikku silmas pidades, tegelikult on.