Jõgeva Kunstikool

16.veebruaril 2010 oli kunstikoolis külas Jõgeva abilinnapea, Mihkel Kübar.

Kindlasti tekitas härra abilinnapea taoline kunstikooli tegemistes osalemine kohati ka kahetisi mõtteid ehk nii mõnigi mõtles, et tegemist oli laste abil toimunud valimisüritusega. Projektijuhina võib aga kunstikooli direktor, Anne Nurmik, kinnitada, et valimistega oli kogu sellel lool tõesti vaid nii palju pistmist, et sõbrapäev lihtsalt oligi umbes kuu aega enne riigikoguvalimisi ja tegelikult osales Mihkel Kübar kunstikooli tegemistes täpselt samadel alustel nagu eelmisel aastal Jõgeva linnapea Kalmer Lain. Nimelt on Jõgeva Kunstikoolis juba teist aastast käimas projekt: Poliitiline kunst. Lisainfot selle projekti kohta leiab seejuures kunstikooli kodulehelt. Sõbrad on aga kunstikooli oodatud aastaringselt. Lihtsalt sõbrapäev tuletab sõprade olemasolu muude tegemiste seas pisut jõulisemalt meelde, mistõttu on ka edaspidi põhjust arvata, et ka poliitilist kunsti ja poliitikuid kunstikoolis just siis kohtab.

Tulles aga tagasi Mihkel Kübara kunstikoolis tegutsemise juurde, peab kindlasti ka ütlema, et kuna tegemist oli äärmiselt külma nädala ja päevaga, mil paljudel olid külmapühad, oli kunstikoolis mõnes õpperühmas kohal vaid 2 õpilast ja täiesti plaanikohaselt see külaskäik ehk ei sujunud, kuid need, kes kohal olid, said see-eest parema kogemuse, kui suures grupis ühiselt tegutsedes.

Esmalt astus abilinnapea ülesse modelli rollis esimesele kursusele poseerides. Õpilastel oli ülesandeks modelli joonistada markeriga ehk materjaliga, mis vigu kustutada ei võimaldanud. 10-minutilise krokii tegid lõpuks kokku 5 õpilast. Kõik tööd kingiti ka abilinnapeale endale, lisades sinna juurde, et kindlasti tasub tal neid töid alles hoida, sest iial ei või teada, kuna kellestki kuulus kunstnik saab. Siis saab aga tema öelda ja kinnitada, et on olnud selles protsessis ka ise osaline kunagi päris alguses.

Modellina poseerimine pole kerge töö. Seepärast lubati ka abilinnapeal peale poseerimist pisut puhata. Selleks paluti tal pikali heita põrandale  laotatud hiiglaslikule valgele paberilehele. Enne pikali heitmist palus õpetaja Elita aga Mihkel Kübaral sooritada väikese testi. Nimelt pidi härra abilinnapea paberile maha märkima oma pikkuse silma järgi. Pärast kontrolliti selle järgi, kui objektiivselt suudab Mihkel Kübar ennast hinnata. Kui õpetaja Elita poleks teda seejuures natuke segaduse ajanud, mida peavad poliitikud taluma ilmselt üsna sagedasti, oleks ta testi läbinud "täiesti puhtalt". Aga eks viitas pisike eksimus arenguruumile.

Samal ajal, kui härra abilinnapea valgel paberil pikutas ja puhkas, palus aga õpetaja Elita võtta õpilastel pliiatsid ja Mihkel Kübar kiiresti ülesse joonistada. Nimelt tehti paberile kehakontuurid.

Pärast puhkepausi lõppu asusid aga nii õpilased, kui ka Mihkel Kübar seda paberile jäädvustunud kehakuju sisuga täitma.

Seejuures oli kõige vastutusrikkam ülesanne abilinnapeal endal, sest tema ülesandeks oli figuuri peas asuvat kirjeldada. Lapsed võisid aga lihtsalt omi mõtteid, soove ja unistusi sinna jäädvustada.

Seda kõike tehti lootuses, et jääks alles selged sõnumid ja ootused, mis peaksid Mihkel Kübarat ka peale kunstikoolist lahkumist ja poliitikuna kõnetama.

Tegelikul saatis kõike seda tegevust arutelu selle üle, kuidas Mihkel Kübarast abilinnapea sai ja mida peaksid tegema noored, kes ehk tulevikus sama ametit ihkavad. Kindlasti jäi arutelust lõpuks kõlama abilinnapea soovitus noortele, et kui teha asju, mis meeldivad ja seda teha kirega ning omada seejuures soovi meie maailma paremaks muuta, siis peaks abilinnapeaks saamine asjaolude kokkulangemisel üsna tõenäoline olema.

Kuigi tund sai läbi kiiremini, kui jutud aetud, sai ka ühistöö tunni lõpuks valmis.

Ühiselt mindi kunstiajaloo tundi, kus eelmises tunnis osalenutega liitusid ka teiste kursuste õpilased, et kunstiajaloo raames kuulata Mihkel Kübara reisimuljeid ja tähelepanekuid laiast maailmast. Peale reisimuljete läks aga jutt taaskord ja sujuvalt elule Jõgeva linnas. Õpilased olid julged arutlema teemal, miks Jõgeva peaks olema koht maailmas, kuhu keegi reisida sooviks.

Seejuures käis õpetaja Elita koos oma õpilastega taaskord välja oma idee, kuidas Jõgevat atraktiivseks, nooruslikuks ja kaasaegseks roheliseks väikelinnaks muuta. Taaskord tuli jutuks "pinkide-idee". Mihkel Kübar ütles, et on sellest ideest ka varem kuulnud. Igatahes võis lõpuks abilinnapeast aru saada, et kindlasti oleks "pinkide-idee" omanäoline, huvitav, teostatav ja ka mõistlik väljakutse meie linna jaoks.

Päeva lõpetuseks kinnitati üheskoos, et abilinnapea on tõesti kunstikooli jaoks hea sõber, sest vaatamata sellele, et tegemist oli kohalikul tasandil kõrge poliitikuga, on tegemist mõnusalt vahetu, sõbraliku ja huvitava inimesega, kelle tõsiseks sooviks on maailma paremaks teha ja kes püüab seejuures lähtuda eelkõige neist, kes selles maailmas igapäev elavad ja tegutsevad, mitte enda huve peale surudes.